Ma tean et mu kirjutamised hakkavad kuidagi väga harvaks jääma aga see on vist sellepärast et tihti ma ei tea enam mida kirjutada. Ma olen siinse eluga juba üsna ära harjund niiet nagu ei teagi enam mis oleks selline uus ja huvitav teile. Igatahes, see et ma väga ei ole kirjutanud ei tähenda et me siin mitte midagi ei teeks :D
Isegi Jaanipäeva pidasime. Väga omamoodi aga pidasime ikkagi, sest Eesti traditsioone ei saa ju ära unustada, ole kui kaugel tahes. Muidugi ei saanud me midagi põlema panna, see oleks väga palju jama korraldand. Me proovisime tegelikult Liisaga ette kujutada, mis juhtuks kui me midagi sellist üritaks ja see mis me välja mõtlesime oli halenaljakas. Ja väga väga väga loll. Niiet võtsime oma Jaanipäeva natuke rahulikumalt. Või natuke teistmoodi vähemalt.
Nimelt otsustasime umbes kell 12 öösel omale natuke süüa osta ja minna Central Parki. Esimese poole oma ajast seal veetsime me aga WCd taga otsides :D Sest nii hilja olid kõik majad seal juba kinni pandud. Lõpuks mingi koha ikka leidsime ja pärast saime hakata mõtlema mida edasi teha. Istusime siis lihtsalt keset teed maha, panme fotoka taimeri peale ja tegime pilte. Samal ajal tuli vaadata et keegi ei tuleks ja meid alla ei ajaks. Liiklus oli õnneks olematu. Edasi liikudes pälvis meie tähelepanu liikumine teisel pool teed asuvates põõsastes. Me arvasime et seal on mõni hulkuv kass aga selliseid siin New Yorgis ei ole. Pealegi olid need elukad kuidagi väga küürus. Kui nad välja tulid siis nägime et need olid kaks pesukaru. Ma pole elusees pesukarusid vabalt looduses näinud seega oli see päris huvitav vaatepilt. Ma oleks hea meelega tahtnud neist pilti teha aga oli liiga pime. Paaris kohas tegime veel pilte ja üritasime isegi videot teha. Lõpuks jõudsime mingi järvekese või asja juurde ja tegime seal samuti mingeid imelikke pilte endast. Siis tuli aga mingi vend ja otsustas meie ligidal kanepit suitsetama hakata. Me ei tahtnud aga kellegi teise ees endal marki maha teha ja hakkasime ära minema. Varsti ilmus kuskilt välja politsei auto ja valjuhääldist öeldi et park on suletud ja me peame kohe lahkuma. See kutt kes seal suitsetas kustutas oma koni ära ja sõitis rattaga minema ja meie, kes me olime jala jäime politseinike meelevalda. Nood tulid meie juurde ja ütlesid et me peame ära minema. Olid sellised toredad inimesed muidu. Seletasid ära et kell üks pandi park kinni kuna siis ei ole enam turvaline ja et kell oli juba peaaegu kolm öösel. Me aga ei teadnud et park kinni pandi, pealegi tehti seda siis kui meie seal juba olime. Hakkasime siis pargist välja minema, aga enne kui me välja saime pidasid veel ühed politseinikud meid kinni. Nemad tahtsid näha ID kaarti. Kuna ma olen alaealine siis ma ei tahtnud seda näidata eriti ja selle aseme ütlesin hoopis et meid peeti juba kinni ja me ei teadnud et pargis ei tohi enam olla. Õnneks lasti meid selle peale lihtsalt minema. Politseinikud ära läksid, siis me Liisaga lihtsalt naersime, naersime, naersime.
Peale meie toredat Jaanipäeva ei ole väga midagi erilist juhtunud. Käisime castingutel ja elasime oma tavalist elukest siin. Ma pidin minema boksitrenni, et ennast vormi saada, kuid nüüd kuulen igalt poolt et selline treening kasvatab lihast ja ma ei peaks seda tegema. Aga kuna agentuur ütleb et ma käiks seal siis ma käin. Sellest ajast saadik, kui mul oli photoshoot Hamptonis olen alati lootnud et saan sinna tagasi. Ja nüüd see nädalavahetus saingi. Küsisin agentuurist et kas mul nädalavahetusel castinguid on ja sain vastuseks et ei ole. Kuigi esialgu ütles mu booker mulle et mul pidavat reedel 35 kraadise kuumaga 17 castingut. See pidi olema nali aga mul läks aega et esialgsest shokist üle saada ja olla võimeline selle üle naerma. Hamptonisse sõitma hakkasime laupäeva hommikul ja peab mainima et sõit oli kuidagi palju lühem kui viimane kord. Maja, kuhu me esialgu läksime ei olnud see kus me eelmine kord olime. Me olime seal küll korra käinud aga ma ei olnud seda kohta väga täpselt näinud. Seal oli megailus aed, bassein, midagi tünnisauna ja mullivanni vahepealset ja jõgi. Perfect. Seal toimus mingi pidu. Täpsemalt kellegi sünnipäev, keda ma ei teadnud. Naljakas on olla lihtsalt lampi kellegi sünnipäeval keda sa elusees näinud pole. Meie ja ilmselt ka paljude teiste jaoks oli see lihtsalt mingi random party. Pealegi me Liisaga veetsime enamiku oma ajast basseinis ujudes. Ööseks läksime sinna majja, kus me eelmine kord ööbinud olime. Ma sain sõita mingi eriliselt ilusa ja võimsa autiga. Mercedes amg cl65 kui see kellegile midagi ütleb :D Mina googeldasin ja leidsin et see on päris kallis auto. :)
Pühapäeva hommikul üles ärkasime läksime Liisaga kohe jälle basseini. See bassein oli natuke suurem, seega oli rohkem ruumi ujuda. Teised üles ärkasid, siis sõime ja läksime randa. Rannas oli üllatavalt vähe inimesi, arvestades et ühes teises rannas (Far Rockaways) kus me Liisaga käisime oli isegi vähe ruumi liikuda. Lained oli suurimad, mida ma elusees näinud olen, kuigi samas mitte ka väga suured. Siiski piisavad, et jalad alt lüüa ja sind liiva ja soolaste lainete keerises ringi keerutada. Esimene kord läbi lainete vette minna oligi määratud ebaõnnestumisele sest lainete tugeva jõu mõjul kadusin ma üleni vee alla ja mind veeti uuesti kaldale. See oli väga hirmutav kogemus tegelikult sest ma ei ole kunagi varem midagi sellist kogenud ja ei saanud aru mis toimub. Teise korraga õnnestus juba paremini. Paar korda tõmbasid lained eel jalad alt ära aga see ei olnud enam nii jube. Pigem oli see võitlus selle nimel et end mitte vastu ookeanipõhja ära kriimustada. Liisa sai lainega kolm korda järjest. Kuigi see oli tegelikult jube ja ma kõigest väest lootsin et ta haiget ei saa oli see vaatepilt nii haigelt naljakas et ma ei tahtnud teada milline ma ise välja nägin kui laine mu vee alla tõmbas. Mingi aja pärast otsustas aga ilm meile teada anda et me oleme juba piisavalt kaua rannas lebotanud ja vihma hakkas sadama. Ennem tagasi New Yorki tulekut veetsime veel natuke aega kus see pidu oli ja siis lõpuks õhtul hakkasime tagasi sõitma. Mul oleks olnud võimalus kuni tänaseni ka seal olla aga ma ei teadnud kas mul täna ja eile mõni casting või midagi oleks olnud. Nagu tuli välja on mul olnud ikkagi päris pikk nädalavahetus sest eile ja täna ja homme on kõik vabad päevad.
Aga homme on 4. juuli kah. Keegi ei tee tööd 4. juulil. Peale politseinike, kes näevad üle mõistuse palju vaeva et nii New Jersey kui siis ilmselt ka New York mingil põhjusel ligipääsmatuks teha. Ma juba täitsa ootan homset et näha seda võimast ilutulestikku, mis meie jõel aset leiab.
Chillime võrkkiiges.
Keegi meist ei julge vette minna :D
Meie Hamptonsi team :)
Mõni ilus vaade ka vahepeal.
Wall street. Lõpuks leidsime aega sinna ka minna. Mõnusalt kitsad tänavad ja väga kõrged majad.
Kuidas ta saab nii teha ah? :D
Human Dragon
Tuulelohe ridva otsas? wtf :D
Meile öeldi et me Liisaga oleme merineitsid või midagi :) täitsa võimalik, me olime kohe kindlasti rohkem aega vees kui teised.
Liisa. :) ja Jasmin
Meie ööbimiskoha bassein.
Frankie. The Happy Dog.
Soe oli. On ikka veel.
This is life huh. :D
Söön mingit ilget salatit ja taas on Liisa ainuke kes suudab aru saada mida ma tegelikult asjast arvan :D


