New York!!! Yeah!: This is life. ;D

Viimastel päevadel on uskumatult palju asju juhtunud. Oleme Liisaga käinud jälle paar kohta läbi, seekord siis Brooklyn Bridge ja Grand Central Station. Brooklyni sild oli megakena aga me otsustasime, et sinna peaks õhtul tagasi minema, kuna siis on veel ilusam. Grand Central Station oli aga väga suur ja suursugune ja ja ma isegi ei tea midagi öelda selle kohta. Seal oli megailus lagi kus olid tuledest tähed ja maalitud tähtkujud. Veel nägime ka seda kuulsat kella saali keskel, mida nii mõneski filmis nähtud. Õige elu hakkas aga siis pihta, kui mingi tol hetkel täiesti suvaline kutt meiega metroos rääkima hakkas. Tundus väga sõbralik ja tore inimene ja siis kui rong meie peatusse jõudis oli kokku lepitud et läheme välja ja ta näitab meile kohta kus ta elab. Nii saigi. Läksime Brooklynisse ja kui me ta korterit nägime. Ohh, minul oli küll vist üsna juhm nägu peas. See nägi nagu väga hubane ja stiilne ja kallis välja. Ja kõigele lisaks on tal rooftop. Nagu comon, ma mõtlesin et millega ta küll tegeleb et omale sellist asja lubada. Kõigele lisaks on tal teine korter veel kuhu ta läheb siis kui tahab rahu saada. Eile nägime ka seda ja see oli suuuuuur. Ja väga kõrge. :D Ja tal on oma poksikott, mida ma täiega ahistasin xD Pole kunagi oma body combati võtteid millegi peal proovida saanud niiet ma sattusin üsna hasarti seal :) Ja ahjaa filmi vaatasime ka, "This means war". Hea film oli.
Eile oleks ma tahtnud üle kõige hommikul kaua magada. Aga mind saadeti test shootile. Kell 10 hommikul. Seega ma pdin umbes seitsme ajal üles ärkama, mis ei olnud just väga tore tunne. Aga sinna jõõudes oli uni hetkega läinud. Sest see pildistamine oli natuke teistsugune kui need, mis siiamaani on olnud. Minust sai hoopis teine inimene sest mulle pandi tumedate sirgete lühikeste juustega parukas pähe. Väga kummaline oli ennast sedasi peeglist ja ka piltide pealt vaadata. Ma ei suutnud iseennast ära tunda. Ka mingi lokkis parukas pandi mulle pähe aga selle aja peale olin brünettide juustega üsna ära harjunud. :) Igatahes olgugi et see pildistamine kestis uskumatult kaua (10 tundi) oli see väga tore ja ka inimesed, kellega ma koos töötasin olid toredad. Ootan täiega juba millal pilte näha saab.
Täna oli mul õnneks natuke lihtsam päev. Kell 1 oli üks casting ja see oli kogu minu tööpäev. Samas Liisal ei olnud ei eile ega täna mitte midagi. Õnneseen. Peale castingut läksime välja purskkaevu äärde istuma ja lihtsalt nautisime üli palavat ilma ja rääkisime. Pärast pidime minema taas Brooklyni rooftopile grillima aga minu üks varem leitud tuttav helistas ja ütles et läheb homme ära ja tahaks mind veel enne seda näha. Nii läksime siis Liisa ja temaga sööma. See oli üks üsna kallis koht ja kuigi me Liisaga ütlesime et me maksaks ise, tasus ta ikkagi lõpuks selle arve ise ära. Kangekaelne vend aga mulle täitsa sobis. Mina nägin selles suurepärast võimalust lõpuks ometi sushit proovida. Ja ma ei kahetsenud oma valikut sest see oli suurepärane. Ma kusjuures kartsin et kuna see on ikkagi toorest kalast tehtud et äkki see siis ei maitse mulle aga maitses küll, ja kuidas veel. Peale seda siis läksimegi Brooklyni ja saime veel süüa. Rooftopil oli nii palju rahvast. Ma ei arvanud et seal tõesti nii palju inimesi on. Sain proovida seda grillitud maisi mida ameeriklased nii armastavad ja pidin tõdema et see on tõesti täitsa hea. Ja lisaks sain ka veel paar uut tuttavat. Niiet väga edukas päev on olnud.
Ja praegu istun ma jälle kell üks öösel arvuti taga selle asemel et magama minna. Aga ma pidin oma viimase aja kogemused kirja panema sest arvestades minu mälu, võib see mul olla iga hetk meelest läinud. Pealegi saab homme magada...Jesss!
Ahjaa, ja teeme niimoodi, et Grand Central Stationi pildid tulevad järgmisesse blogisse sest et need on mul telefonis ja ma ei viitsi nii hilja õhtul oma ajusid liigutada et jälle välja mõelda kuidas need bluetoothi kaudu arvutisse saada. :)